Asend ja territoorium

Eistvere mõis

Imavere vald asub Järvamaa lõunaosas, piirnedes põhja poolt Koigi vallaga, lääne poolt Türi vallaga. Idaosas piirneb Imavere vald Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja lõunaosas Viljandi maakonna Kõo vallaga. Territooriumi poolest asub Imavere Järvamaa valdadest eelviimasel kohal - 140 km2 . 

Elanike poolest on küll väike vald, kuid territoorium on suur rahvaarvu kohta (8 inimest/km2) . Soodne geograafiline asend annab eeldused ettevõtluse arenguks.

KAUGUSED

  • Tallinn 110 km

  • Tartu 76 km

  • Viljandi 48 km

  • Paide 30 km

  • Põltsamaa 20 km

  • Võhma 19 km

Ajalugu

1599. a. kuulusid Imavere valla külad Põltsamaa Kroonu alla. Kuni 1917. aastani kuulus Imavere vald Liivimaa kubermangu Pilistvere kihelkonda. Imavere oli Viljandi maakonna kooseisus kuni 1950. aastani. Peale seda, kui tekkis Põltsamaa rajoon, Imavere vald likvideeriti. Liidetuna kandis ta nime Järavere, kuni 1960.aastal nimetati ringi Imavere Külanõukoguks. Aastatel 1950-1963 kuulus külanõukogu Põltsamaa rajooni koosseisu, pärast seda, seoses rajoonide liitumisega, Paide rajooni, nüüd Järva maakonna alluvusse. Uuesti taastati Imavere valla staatus 19. dets. 1991. a

Külade nimetused ja elanike arv, seisuga 2017 a

 

Küla

Elanike arv

1.

Eistvere

43

2.

Imavere

438

3.

Jalametsa

24

4.

Järavere

11

5.

Kiigevere

24

6.

Käsukonna

86

7.

Laimetsa

53

8.

Puiatu

40

9.

Pällastvere

8

10.

Taadikvere

80

11.

Tammeküla

32

12.

Võrevere

12

13.

 Hermani

                       19

  Valla täpsusega 15

 

KOKKU

885

 


Imavere külad 

Imavere vallas asub kokku 13 küla, mis on väga erineva elanike arvuga (väikseim on 8 inimesega Võrevere küla ning suurim 487 inimesega Imavere küla). Külade asustus on suhteliselt hajali ja seega on inimesed kõige rohkem sõltuvad teede, side ja elektriliinide olukorrast. Põhiline probleem on tööpuudus ja sellest tulenevalt ka transpordi korraldus, mis annaks võimaluse käia tööle väljapoole küla.
 

Külade tugevuseks võib pidada kaunist rikkumata loodust. Siin on võimalus arendada ettevõtlust, sealhulgas teenindust ning taluturismi. Külade arengule aitab oluliselt kaasa külaliikumise aktiviseerumine seoses valla arengukava koostamisega. Taadikvere ja Eistvere külal on valminud oma arengukavad. Taadikvere, Eistvere ja Käsukonna külad osalevad aktiivselt liikumise Kodukant Järvamaa töös.

 

Imavere vallas saab Kihnut kaeda

 Kesk–Eesti asub Kesk–Eesti tasandikul. See ütlebki siinse looduse ja pinnamoe kohta kõik – mis imet sa tasasel pinnal ikka leida loodad?

Kesk–Eesti on kant, kus sageli on keerukas oma suveleitsakus sooldunud nahka looduslikult leevendada. Veekogusid lihtsalt napib. Eriti kitsi tundub ses suhtes olevat Imavere vald.

Kuid midagi siiski. Paia–Viljandi maantee ääres Eistvere külas asub 14 hektari suurune allikaterohke tehisjärv, kuhu lisaks suplejatele–päevitajatele ka kalastajatel asja on. Järve põhjakaldal sirgub pärna enamusega vana mõisapark, mõisast endast pole aga enam palju vaadelda.

Pea viis korda väiksem Jalametsa järv kössitab aga samanimelises soos. Keset lagedat raba too rabajärv ehk suurlaugas asubki, hulk väiksed laukasilmi teda piiramas ja krääksuv kajakakoor enamasti veepeeglit ning taevalaotust täiendamas. Rabasaar, mis üle samblavaiba, tarnamätaste ja sookailupuhmaste eemalt silma paistab, kannab miskipärast aga Kihnu nime. Murakaid ja sinikaid võib siin sooserva männivõserikus marjaajal ohtrasti leida. Raba keskosa turbamättad on aga jõhvikate valmides otsekui marjadega üle külvatud.

Väike Tamsi soo Jalametsa ja Käsukonna vahel sünnitab omakorda Pärnu jõe suurima ja veerohkeima lisajõe Navesti. Too Imaverest seitsme kilomeetri kaugusel alguse saav veekogu läbib enne Pärnu jõega ühinemist 100 kilomeetrit, olles ülemjooksul üsna veevaene. Ka on jõgi oma algusosas õgvendatud ja süvendatud, voolates kraavitaolises sirges sängis. Veerohkemaks muutub ta Eistvere ja Pilistvere vahelisi allikasoid läbides.

Valla eri nurkades leidub ka kummalise nimega paiku: Röövlimägi, Tapalepik, Kiima mets. Neile nimedele annavad selgitust siitkandist korjatud rahvapärimused.Nii olla Taadikvere läheduses asuva Röövlimäe aukudes inimesed vanasti sõja ajal varju otsinud, mägi aga sellest nime saanud, et üks seal elanud naisterahvas teda kimbutama tulnud röövli keeva kördiga ära tapnud.

Vanade lugude kõrvale sünnivad uued. Paljud viimastel aastatel Imaveret külastanud turistid oskavad rääkida hoopiski jaanalindudest, hiigelsuurest karust, kes siinkandis kaitseministri auto alla jäi, rohkemgi veel aga kõiksugu jahimehejutte. Sest jahi– ja loodusturismi kohana on vald nii Eestis kui kaugemalgi ammu kuulus.

*Käsukonna ja Jalametsa külade piiril heinamaal lebab pea kolme meetri kõrgune Pillisaare rändrahn.

*Laimetsa park kuulub kaitsealuste parkide nimistusse.

*Imavere–Pilistvere tee ääres asuvalt Ratassepa mäelt avaneb ümbruskonnale ilus vaade.